Kanalisatsioonilahendus ei ole detail, mida saab ehituse lõppfaasis lihtsalt ära otsustada. Torustike asukohad, pinnase tingimused, juurdepääs tehnikale ja tulevased hoolduskulud mõjutavad kogu kinnistu kasutusmugavust. Küsimus „septik või liitumine ühiskanalisatsiooniga” tuleb läbi mõelda enne kaevetöid, sest hiljem tehtavad ümberkorraldused on tavaliselt kulukad ja ebamugavad.
Õige vastus ei ole igal kinnistul sama. Kui ühiskanalisatsioon on tänaval olemas, võib liitumine olla pikaajalises vaates kõige selgem lahendus. Hajaasustuses või trassist kaugel asuval kinnistul võib aga kohapealne süsteem olla ainus mõistlik valik. Otsus peab põhinema tehnilistel tingimustel, kohalikel nõuetel ja kogu elukaare kulul, mitte ainult esimesel hinnapakkumisel.
Septik või liitumine ühiskanalisatsiooniga: millest alustada?
Alustada tuleb kinnistu tegelikust olukorrast. Selgitage välja, kas ühiskanalisatsiooni trass on olemas, kui kaugel asub liitumispunkt ning millised tehnilised tingimused kehtestab vee-ettevõtja. Trassi olemasolu tee ääres ei tähenda veel automaatselt lihtsat või odavat liitumist. Vajalik võib olla pikk ühendustoru, läbiviik tee alt, pumpla või olemasolevate kommunikatsioonide ümberpaigutamine.
Kui ühiskanalisatsiooni piirkonnas ei ole või liitumine pole tehniliselt võimalik, tuleb hinnata kohapealse reoveekäitlussüsteemi võimalusi. Selleks on vaja teada pinnase koostist, põhjavee taset, kinnistu suurust, hoonete ja kaevude paiknemist ning reovee eeldatavat kogust. Eriti oluline on see uue eramaja puhul, kus kanalisatsiooni lahendus tuleb siduda veevarustuse, sadevee ja hoone siseste torustike projektiga.
Kohalik omavalitsus ning vee-ettevõtja määravad, millised nõuded konkreetses piirkonnas kehtivad. Mõnes piirkonnas võib ühiskanalisatsiooniga liitumine olla ette nähtud või nõutud, kui ühendusvõimalus on olemas. Seetõttu ei tasu lähtuda naabri kümme aastat tagasi tehtud lahendusest. Nõuded, trassid ja kinnistu kasutus võivad olla muutunud.
Ühiskanalisatsioon annab igapäevase kasutusmugavuse
Ühiskanalisatsiooniga liitumise suurim eelis on lihtne kasutus. Reovesi liigub hoonest torustiku kaudu võrku ning kinnistu omanik ei pea korraldama mahuti tühjendamist ega puhastussüsteemi tavahooldust. Kui ühendus on korrektselt projekteeritud ja paigaldatud, jääb kanalisatsioon igapäevaelus märkamatuks, nagu see toimiva tehnosüsteemi puhul olema peabki.
See ei tähenda, et liitumisel puuduvad kulud. Tavaliselt tuleb arvestada liitumistasu, projekteerimise, kaevetööde, kinnistusisese torustiku, võimaliku pumpla ning taastamistöödega. Kui liitumispunkt asub kinnistu piirist kaugel või toru peab ületama teed, võib algne investeering olla märkimisväärne. Lisaks lisandub regulaarne teenustasu vastavalt tarbitud vee kogusele või vee-ettevõtja hinnakirjale.
Liitumise puhul tuleb pöörata tähelepanu torustiku kalletele ja sügavustele. Kui hoone väljavool asub võrgu liitumispunktist madalamal, ei pruugi isevoolne lahendus toimida. Siis on vajalik reoveepumpla. See on tavapärane ja töökindel lahendus, kuid nõuab elektrit, õigesti valitud seadmeid ning perioodilist kontrolli. Pumpla ei ole koht, kus tasub seadme võimsuse või paigalduse kvaliteedi arvelt kokku hoida.
Ühiskanalisatsioon sobib eriti hästi tiheasustuses, korterelamute juures, suurema kasutuskoormusega hoonetes ja kinnistutel, kus soovitakse võimalikult vähest omaniku poolset haldust. Ka kinnisvara müügi seisukohast võib võrguühendus olla selge eelis, sest ostja jaoks on süsteemi toimimine lihtsamini arusaadav ja kulud paremini prognoositavad.
Septik üksi ei ole reoveepuhastuse lahendus
Rahvakeeles nimetatakse septikuks sageli kõiki kinnistusiseseid kanalisatsioonilahendusi. Tehniliselt ei ole septik siiski reeglina iseseisev lõpp-puhastuslahendus. Septik eraldab reoveest suurema sette ja hõljuva aine, kuid sellele peab järgnema nõuetele vastav järelpuhastus, näiteks imbväljak, filtersüsteem või muu projekteeritud lahendus.
Seetõttu tuleb vältida lihtsat mõtet, et maa sisse paigaldatud mahuti lahendab kanalisatsiooni küsimuse. Lahendus peab vastama reovee kogusele, pinnase läbilaskvusele ja põhjavee kaitse vajadusele. Valesti rajatud imbväljak võib põhjustada reostusriski, ebameeldivat lõhna, pinnase läbivettimist ning probleeme hilisemate tööde või kinnisvara müügiga.
Teine kohapealne võimalus on kogumismahuti ehk lekkekindel paak, mida tühjendatakse paakautoga. See võib sobida väikese kasutusega suvilale, harva kasutatavale hoonele või kinnistule, kus puhastussüsteemi rajamine ei ole võimalik. Aastaringselt elatavas majas muutuvad tühjendusveod aga kiiresti püsivaks kuluks ning logistiliseks kohustuseks. Mahuti suurust ei tohi valida ainult soodsa ostuhinna järgi – liiga väike paak tähendab sagedasi tühjendusi.
Bioloogiline reoveepuhasti võib olla hea lahendus seal, kus ühiskanalisatsioon puudub ja pinnas ei sobi tavapäraseks immutuseks. Samas vajab see regulaarset hooldust ning toimib kõige paremini stabiilse kasutuskoormusega. Pikad tühjad perioodid, tugevad puhastuskeemiat sisaldavad heitveed või hooldamata seadmed võivad puhastusprotsessi häirida. Kohapealne süsteem annab sõltumatuse, kuid eeldab omanikult ka vastutust.
Pinnas ja põhjavesi määravad rohkem, kui esmapilgul tundub
Kanalisatsioonilahenduse valikul ei piisa kinnistu suuruse vaatamisest plaanilt. Liivane ja hea veejuhtivusega pinnas käitub teisiti kui savine, tihe või kõrge põhjaveega ala. Kui pinnas ei lase veel piisavalt läbi, ei saa immutust rajada lihtsalt suuremana. Vajalik võib olla teistsugune puhastuslahendus või reovee juhtimine võrku.
Arvesse tuleb võtta ka joogiveekaevude, kraavide, veekogude, hoonete ja kinnistu piiride kaugusi. Need piirangud võivad vähendada sobivat ala sedavõrd, et algselt soodne kohapealne lahendus ei ole enam praktiline. Tartumaa ja Ida-Virumaa kinnistute pinnase- ning põhjaveetingimused võivad erineda ka ühe piirkonna sees, mistõttu tuleb otsustada konkreetse objekti andmete põhjal.
Võrrelge kogu elukaare kulu, mitte ainult rajamishinda
Liitumine ühiskanalisatsiooniga võib alguses tunduda kallis, eriti kui trass tuleb rajada pikalt või vaja on pumplat. Vastukaaluks on igakuine kasutus tavaliselt prognoositav ja hoolduskoormus väike. Kohapealne puhastussüsteem võib olla odavam rajada, kuid selle juurde kuuluvad hooldus, setete väljavedu, võimalikud seadmete remondid ja vastutus süsteemi nõuetekohase töö eest.
Kogumismahuti puhul tasub arvutada tühjendussagedus päris tarbimise järgi. Neljaliikmelise pere veekasutus erineb oluliselt nädalavahetustel kasutatava suvila koormusest. Kui veekasutus suureneb, suureneb samas tempos ka ärajuhtimise kulu. See on põhjus, miks ajutiselt odav lahendus võib mõne aasta järel olla kõige kallim.
Arvestage ka tulevikuplaanidega. Kas majas hakkab elama suurem pere? Kas planeerite sauna, külalistemaja, tööruume või üüripinda? Kas piirkonda võib lähiaastatel tulla ühiskanalisatsioon? Kanalisatsioonisüsteem projekteeritakse aastakümneteks, mitte ainult tänase kasutuse järgi.
Professionaalne teostus algab selgest projektist
Vee- ja kanalisatsioonitööd jäävad suuresti maa alla ning just seepärast peab töö kvaliteet olema kontrollitud enne kaevikute sulgemist. Õiged torude läbimõõdud, kalded, ühendused, läbiviigud ja puhastusvõimalused määravad, kas süsteem töötab aastaid või hakkab esimeste külmade, ummistuste ja vajumiste järel probleeme tekitama.
Hea projekt seob välistrassi hoonesisese kanalisatsiooniga. See väldib olukorda, kus vannitoa või köögi torustik on valmis, kuid väljavoolu kõrgus ei võimalda kavandatud ühendust. Samuti tuleb lahendada sadevee juhtimine eraldi. Vihmavesi ei kuulu reoveekanalisatsiooni ning nende süsteemide segamine võib tuua kaasa ülekoormuse ja rikkumised.
Wö-Han läheneb kanalisatsioonitöödele tervikuna: objekti tingimused, vajalikud kooskõlastused, torustike tehniline lahendus ja teostuse järjekord peavad moodustama ühe toimiva süsteemi. Selge tööplaan vähendab ehitusel seisakuid ning aitab vältida hilisemaid ümbertegemisi.
Millal on kumb lahendus põhjendatud?
Ühiskanalisatsiooniga liitumine on enamasti põhjendatud siis, kui võrk on mõistlikul kaugusel, liitumistingimused on täidetavad ja kinnistu kasutatakse aastaringselt. See pakub suurt kasutusmugavust ning vähendab omaniku tehnilist vastutust.
Kohapealne puhastuslahendus on põhjendatud hajaasustuses, trassist kaugel või siis, kui võrguühendus eeldaks ebaproportsionaalselt suuri ehitustöid. Tingimus on, et pinnas, põhjavesi ja kinnistu ruumilised võimalused lubavad rajada nõuetele vastava süsteemi. Kogumismahuti sobib eelkõige väikese või ebaregulaarse reoveekoguse korral, mitte automaatselt igale eramule.
Kõige kindlam otsus sünnib siis, kui enne tööde algust on teada liitumistingimused, maapinna kõrgused, pinnase olukord ja kasutuskoormus. Nii saab valida lahenduse, mis ei ole ainult täna teostatav, vaid töötab rahulikult ka aastate pärast.