Õhk-vesi soojuspumba valikul jõuab otsustaja kiiresti küsimuseni: split või monoblokk soojuspump? Mõlemad lahendused võivad Eesti kliimas töötada väga hästi, kuid nende tööpõhimõte, paigaldus ja riskikohad on erinevad. Õige valik ei sünni ainult seadme hinnasildi või tootja lubatud kasuteguri põhjal. Määrav on hoone, olemasolev küttesüsteem, paigalduskoht ja see, kuidas süsteem on tervikuna projekteeritud.
Split või monoblokk soojuspump: peamine erinevus
Split-soojuspump koosneb välis- ja siseosast. Välisosa võtab õhust energiat ning siseosa annab soojuse edasi hoone küttesüsteemi ja tarbeveeboilerisse. Nende kahe seadme vahel liigub külmaaine. See tähendab, et välisosa ja siseosa ühendamine nõuab nõuetekohast külmatehnilist tööd ning pädevat paigaldajat.
Monoblokk-soojuspumbas paikneb külmaaine kontuur tervikuna välisseadmes. Hoonesse tuuakse juba soojendatud küttesüsteemi vesi. Paigaldus võib seetõttu olla külmatehnilise osa vaates lihtsam, kuid välisosas asuv veering tekitab Eesti talves erilise tähelepanuvajaduse. Torustik, isolatsioon, külmakaitse ja elektrikatkestuse korral toimiv lahendus peavad olema läbimõeldud.
Lihtsustatult öeldes liigub split-lahenduses välisosa ja maja vahel külmaaine, monoblokis aga küttesüsteemi vesi või glükoolisegu. Kumbki lahendus ei ole automaatselt parem. Hästi projekteeritud ja korrektselt paigaldatud süsteem on töökindel mõlemal juhul.
Millal on split-soojuspump põhjendatud?
Split-lahendus sobib sageli uusehitisse või renoveeritavasse majja, kus soovitakse hoida veering võimalikult suures osas hoone sees. Kuna väliseadme ja siseruumi vahel ei liigu küttesüsteemi vesi, ei teki välistrassil vee külmumise riski samal kujul nagu monoblokil. See annab kindluse eriti objektidel, kus elektrikatkestused on võimalikud või välistrassi paigaldus on keerukas.
Siseosa vajab siiski tehnoruumi või vähemalt selgelt planeeritud paigalduskohta. Seal peavad olema ruum nii seadmele, torustikule, sulgarmatuurile kui ka sageli tarbeveeboilerile ja vajadusel akumulatsioonipaagile. Tehnoruum ei pea olema suur, kuid seda ei tohiks jätta maja projekteerimisel viimaseks küsimuseks.
Split-süsteemi paigalduse juures on kriitiline külmaaine torustiku pikkus, ühenduste kvaliteet ja süsteemi korrektne käivitamine. Ebakvaliteetne ühendus või valesti tehtud seadistus ei paista alati esimesel päeval välja, kuid võib hiljem väljenduda väiksemas kasuteguris või töökindluse probleemides. Seetõttu ei ole split-seadme puhul mõistlik valida töö tegijat ainult madalaima pakkumise järgi.
Millal eelistada monoblokk-soojuspumpa?
Monoblokk sobib hästi siis, kui soovitakse vähendada külmaainega tehtavaid töid objektil ning hoonesisene lahendus hoida võimalikult kompaktne. Kuna külmaaine kontuur on tehases suletud välisseadmesse, on süsteemi külmatehniline osa juba tootja poolt komplekteeritud. Hoonesse tuleb rajada korralik hüdrauliline ühendus.
Selle lahenduse suurim tehniline küsimus on külmumine. Kui välisseade või välistrass sisaldab vett ja küte seisab pakasega pikemat aega, võib kaitsmata süsteem saada kahjustada. Risk ei tähenda, et monoblokki ei tohiks Eestis kasutada. See tähendab, et lahendus tuleb teha õigesti.
Praktikas tuleb hinnata, kas kasutada glükoolisegu, kuidas lahendada torustiku isolatsioon ja läbiviigud, milline on automaatika tööloogika ning kas hoonel on elektrikatkestuse korral varutoide. Glükool parandab külmakindlust, kuid võib veidi mõjutada pumba energiakulu ja soojusülekannet. Seepärast tuleb valida sobiv kontsentratsioon, mitte lisada glükooli lihtsalt igaks juhuks maksimaalses koguses.
Monobloki puhul on tähtis ka välisseadme asukoht. Torustik peab jõudma majja võimalikult otstarbekalt ning kondensvee äravool peab toimima ka talvel. Kui sulatusvesi koguneb seadme alla ja jäätub, võib see tekitada nii müra, vibratsiooni kui ka seadme töö häireid.
Küttesüsteem määrab rohkem kui seadme tüüp
Soojuspump töötab kõige säästlikumalt madala temperatuuriga küttesüsteemiga. Põrandaküte on selleks tavaliselt väga hea valik, sest vajalik vee temperatuur on madal. Ka õigesti dimensioneeritud radiaatoritega maja võib õhk-vesi soojuspumbaga hästi toimida, kuid enne seadme valimist tuleb selgeks teha, millist pealevoolutemperatuuri hoone külmematel päevadel tegelikult vajab.
Kui olemasolevad radiaatorid eeldavad tugeva pakasega väga kuuma vett, ei lahenda küsimust üksnes võimsama soojuspumba ostmine. Sellisel juhul võib olla vaja vahetada osa radiaatoreid, parandada hoone soojustust või kasutada tipukoormuse ajal lisakütet. Täpne lahendus sõltub hoone soojuskaost, kasutusharjumustest ja soovitud sisetemperatuurist.
Samuti tuleb läbi mõelda tarbevee tootmine. Suurema pere, mitme vannitoa või äripinna puhul mõjutavad boileri maht ja taastumiskiirus igapäevast mugavust otseselt. Liiga väike boiler ei muutu paremaks lihtsalt seetõttu, et soojuspump on kvaliteetne. Süsteem peab vastama tegelikule tarbimisele.
Paigalduskoht, müra ja hooldatavus
Välisseadme asukohta valides vaadatakse sageli ainult seda, kuhu seade mahub. Tegelikult tuleb arvestada õhu liikumise, hooldusruumi, lume kogunemise, kondensvee, torustiku pikkuse ja müraga. Välisseade ei tohiks puhuda külma õhku otse terrassile, jalgteele ega naabri magamistoa akna suunas.
Müra ei sõltu ainult seadme kataloogis toodud detsibellidest. Mõju avaldavad paigalduskõrgus, aluse jäikus, vibratsioonisummutid, hoone seinte peegeldus ning seadme kaugus akendest. Korralik alus ja läbimõeldud asukoht aitavad vältida olukorda, kus tehniliselt töötav seade muutub elanikele häirivaks.
Hooldatavus on sama praktiline teema. Seadme ümber peab jääma piisavalt ruumi puhastamiseks, kontrollimiseks ja võimalike tööde tegemiseks. Tehnosüsteem, millele hiljem ligi ei pääse, muutub iga hoolduse või remondi korral tarbetult kalliks ja ajamahukaks.
Hind ei ole ainult seadme ostuhind
Split ja monoblokk võivad seadme hinnas olla üsna võrreldavad, kuid lõpphind kujuneb alati koos paigaldusega. Split-lahenduses lisandub külmaaine torustiku ning ühendustööde osa. Monoblokil võivad suuremat rolli mängida välistrassi külmakaitse, isolatsioon, glükool, hüdraulilised komponendid või varutoite lahendus.
Seetõttu tasub pakkumisi võrrelda sama töömahu alusel. Kas hinnas on torustik, elektritööd, kondensvee lahendus, boiler, akumulatsioonipaak, automaatika seadistus, käivitus ja kasutusjuhendamine? Kas pakkumine kirjeldab, mida tehakse elektrikatkestuse ning külmumisohu maandamiseks? Kui need küsimused jäävad vastuseta, ei ole pakkumiste võrdlus sisuline.
Odavam alginvesteering võib hiljem tähendada suuremat energiakulu, ebamugavat kasutust või lisatöid, mida alguses ei arvestatud. Kindel tulemus tuleb siis, kui seade, torustik, küttesüsteem ja juhtimine on projekteeritud ühe tervikuna.
Enne otsustamist tehke hoonepõhine kontroll
Enne seadmetüübi valimist tuleks spetsialistil hinnata hoone soojusvajadust, olemasoleva küttesüsteemi temperatuure, välisseadme võimalikku asukohta ja tehnoruumi võimalusi. Vajadusel vaadatakse üle elektrivõimsus, ventilatsiooni mõju küttevajadusele ning tarbevee kasutusprofiil. See väldib olukorda, kus uus soojuspump peab kompenseerima vanu ja lahendamata probleeme.
Wö-Han lähtub paigaldusel alati objekti tegelikest tingimustest, sest standardlahendus ei sobi igasse majja ega äripinda. Professionaalne teostus tähendab, et enne töö algust on teada, kuhu liiguvad torud, kuidas juhitakse kondensvesi, kuidas on tagatud hooldusligipääs ja milline on süsteemi töö külma ilmaga.
Kui hoone on hästi kaardistatud, ei pea split või monoblokk soojuspump olema keeruline valik. Valige lahendus, mille riskikohad on teie objektil päriselt maandatud ning mille paigaldaja suudab võtta vastutuse nii töö kvaliteedi kui ka süsteemi käivituse eest.