Hoonesisese kanalisatsiooni projekteerimise juhend

Kanalisatsioon toimib hästi siis, kui sellele ei pea igapäevaselt mõtlema. Vesi liigub ära kiiresti, ruumides ei ole lõhnu, põrandatrapp ei kuiva tühjaks ning ummistused ei muutu tavapäraseks hooldustööks. Hoonesisese kanalisatsiooni projekteerimise juhend aitab teha õiged valikud enne, kui põrandad valatakse, seinad suletakse ja hilisemad parandused muutuvad kulukaks.

Kanalisatsiooniprojekt ei ole ainult torude joonis. See seob kokku hoone ruumilahenduse, sanitaartehnika asukohad, konstruktsioonid, ventilatsiooni, välistrassi ja tulevase hooldusvajaduse. Hästi juhitud projekteerimine annab kindla aluse professionaalseks teostuseks ning aitab vältida lahendusi, mis näivad ehituse ajal odavad, kuid tekitavad hiljem püsivaid probleeme.

Alusta ruumide ja kasutuskoormuse kaardistamisest

Esimene küsimus ei ole toru läbimõõt, vaid see, kuidas hoonet kasutatakse. Eramus tuleb arvestada vannitubade, köögi, majapidamisruumi, sauna ja võimaliku abiköögiga. Korterelamus ning äripinnal võivad määravaks saada suurem kasutajate arv, ühiskasutatavad sanitaarruumid või köögi erilahendused.

Kõige ökonoomsem ja töökindlam lahendus koondab veekasutusega ruumid võimalikult lähestikku. Kui WC, vannituba, köök ja tehnoruum paiknevad eri hoone otstes, kasvab torustiku pikkus, läbiviikude arv ja risk, et vajalikku kallet ei ole võimalik konstruktsioonidesse mahutada. See ei tähenda, et hajutatud ruumilahendus oleks välistatud, kuid siis tuleb tehnosüsteemid varakult arhitekti ja konstruktoriga läbi töötada.

Renoveerimisel tuleb enne projekteerimist välja selgitada olemasolevate püstikute, väljavoolu ja põrandakonstruktsioonide tegelik olukord. Vanade jooniste järgi otsustamine on risk. Vajadusel tehakse torustiku vaatlus ja mõõdistus, sest alles siis saab hinnata, mida on mõistlik säilitada ning mida tuleb uuendada.

Hoonesisese kanalisatsiooni projekteerimise põhimõtted

Kanalisatsioon on valdavalt isevoolne süsteem. See tähendab, et toru läbimõõt, kalle ja ühenduste suund peavad toetama vee ning tahkete osakeste liikumist. Liiga väike kalle võib soodustada sette tekkimist. Liiga järsk kalle ei ole samuti automaatselt parem, sest vesi võib liikuda kiiremini kui tahke osa ning toru ei puhastu ühtlaselt.

Projekteerija määrab läbimõõdud ja kalded vastavalt seadmete arvule, torustiku pikkusele ning normidele. Praktikas kasutatakse WC-pottide ja põhitrasside jaoks suuremaid torusid kui valamute, duššide või pesumasinate ühendamisel. Oluline on, et läbimõõtu ei valitaks üksnes harjumuse järgi. Toru mõõt peab sobima konkreetse lõigu koormuse ja ühendusskeemiga.

Ka ühenduste geomeetria loeb. Järsud suunamuutused, tarbetud põlved ja vales suunas ühendatud harud võivad tekitada turbulentsi, müra ning ummistuste kogunemiskohti. Pikkadel trassidel ja suunamuutuste juures tuleb ette näha puhastusvõimalus. Hooldusluuk või revisjon ei ole ebamugav lisadetail, vaid praktiline lahendus olukorraks, kus torustik vajab kontrolli või puhastust.

Püstikud ja tuulutus peavad töötama koos

Püstik juhib reovee hoones vertikaalselt alla, kuid selle toimimiseks on vaja ka õhu liikumist. Kui tuulutus on lahendamata või aladimensioneeritud, võib vee äravool tekitada torus rõhumuutusi. Tulemuseks on lurisevad äravoolud, sifoonide veetõkete tühjenemine ja kanalisatsioonilõhn ruumis.

Põhilahendus on püstiku tuulutuse viimine katuse kohale. Teatud juhtudel võib kasutada õhutusklappi, kuid see ei asenda alati täisväärtuslikku tuulutust. Valik sõltub hoone skeemist, püstikute arvust ja kasutuskoormusest. Seda kohta ei tasu lahendada ehitusplatsil oletuse põhjal.

Sifoonid, trapid ja lõhnatõkked

Iga äravooluseade vajab toimivat veetõket. Valamu sifoon, põrandatrapp ja muu äravooludetail kaitsevad ruumi kanalisatsioonigaaside eest. Vähe kasutatavates ruumides, näiteks külaliste WC-s, garaažis või tehnoruumis, võib trapi vesi aja jooksul aurustuda. Sellisel juhul aitab õigesti valitud kuivlõhnatõke või regulaarne hooldus.

Duširuumi põrandatrapp tuleb valida koos põranda konstruktsiooni ja hüdroisolatsioonilahendusega. Trapi kõrgus, väljundsuund ja läbilaskevõime peavad sobima nii kasutuskoormuse kui ka põranda võimaliku kihipaksusega. Kui need otsused lükatakse plaatimise etappi, võib tulemuseks olla liiga kõrge põrand või keeruline toruühendus.

Koordineeri kanalisatsioon teiste tehnosüsteemidega

Kanalisatsioon ei paikne hoones üksi. Samades šahtides, lagede kohal ja põrandates liiguvad veevarustus, küttetorud, ventilatsioonikanalid ning elektripaigaldised. Eriti uusehitises tuleb nende ruumivajadus digitaalselt või kooskõlastatud joonistel varakult kokku viia.

Koordineerimata lahendus annab end tunda hiljem: ventilatsioonikanal on püstiku ees, põrandakütte kollektor jääb hooldusluugi ette või vajalik läbiviik satub kandvasse konstruktsiooni. Selliste konfliktide lahendamine enne paigaldust on oluliselt kiirem ja soodsam kui valmis konstruktsioonide avamine.

Tähelepanu vajavad ka tule- ja helipidavus. Korruseid läbivad torud peavad olema lahendatud nõuetele vastavate läbiviikude ning vajadusel tuletõkkesüsteemidega. Korterelamutes ja tihedalt kasutatavates hoonetes mõjutab elamismugavust ka kanalisatsioonimüra. Torude kinnitusviis, püstiku asukoht ja helisummutavad konstruktsioonid ei ole pelgalt viimistlusküsimus.

Mõtle väljavoolule ja hooldusele juba projektis

Hoonesisene torustik lõpeb ühendusega hoone väliskanalisatsiooniga. Selle ühenduskoha kõrgus ja asukoht määravad, kas süsteem saab toimida isevoolselt või on vaja pumplat. Kui avalik või kinnistu kanalisatsioon asub hoone väljavoolust kõrgemal, tuleb tagasivoolu risk eraldi lahendada. Reovee sattumine keldrisse ei ole väike ebamugavus, vaid kulukas kahjujuhtum.

Pumplaga lahendus võib olla tehniliselt õige, kuid lisab seadme, elektrivajaduse ja hooldusvastutuse. Seetõttu tasub võimalusel kontrollida krundi liitumispunkti kõrgusi juba hoone asendiplaani koostamisel. Mõnikord saab ruumide paigutuse või põrandatasapinna väikese muutmisega vältida süsteemi, mis vajab kogu hoone eluea jooksul lisahooldust.

Hooldatav projekt näitab ära puhastuspunktid, sulgemis- ja kontrollvõimalused ning seadmed, millele peab jääma ligipääs. Toru peitmine on esteetiline valik, kuid läbimõeldud peitmine tähendab, et kontrollimiseks ei pea hiljem lõhkuma plaaditud seina või ripplage.

Levinud vead, mis maksavad hiljem kätte

Kanalisatsioonitööde probleemid ei teki tavaliselt ühest suurest eksimusest. Sagedamini koguneb mitu väikest puudust: liiga pikaks venitatud horisontaalne trass, puuduv revisjon, valesti lahendatud tuulutus või põrandatrapp, mis ei sobi konstruktsiooni kõrgusega.

Eriti ettevaatlik tasub olla neljas olukorras:

• sanitaarseadmete asukohti muudetakse pärast torustiku valmimist;
• püstik ja šaht jäetakse liiga väikseks, et säästa põrandapinda;
• torud paigaldatakse ilma projekti ning mõõdistatud kõrgusandmeteta;
• süsteemi ei katsetata ega dokumenteerita enne konstruktsioonide sulgemist.

Viimane punkt on sageli alahinnatud. Enne seinte, põrandate ja lagede sulgemist tuleb kontrollida ühenduste tihedust, torude kinnitusi, kaldeid ning puhastuspunktide ligipääsu. Teostusjoonis ja fotod varjatud trassidest muudavad tulevase remondi, seadmete lisamise või rikkeotsingu palju selgemaks.

Millal kaasata spetsialist?

Eramu lihtsama vannitoa puhul võib omanikul olla üsna selge ettekujutus vajalikest seadmetest. Sellest ei piisa siiski alati, et hinnata kõrguste, tuulutuse, konstruktsioonide ja välisvõrguga liitumise mõju tervikule. Korterelamute, äripindade, saunakomplekside ja põhjalike renoveerimiste puhul on professionaalne projekt sisuliselt töökindluse eeltingimus.

Hea partner küsib enne pakkumise tegemist õiged küsimused: millised ruumid vajavad äravoolu, kus paikneb liitumispunkt, millised konstruktsioonid on olemas, kuidas toimub hooldus ja milline on tööde ajakava. Wö-Han lähtub projekteerimisel ning paigaldusel tervikust, et veevarustus, kanalisatsioon ja ülejäänud tehnosüsteemid töötaksid ühtse lahendusena.

Kui ruumiplaan on alles kujunemas või renoveerimistööd pole alanud, on õige aeg kanalisatsioonilahendus üle vaadata. Varajane tasuta konsultatsioon võib hoida ära muudatused, mis valmivas hoones võtavad aega, raha ja närve.