Maaküte ei alga soojuspumba mudeli valimisest, vaid krundi ja hoone tegelike tingimuste hindamisest. Küsimus, kuidas valida maaküte krundile, tuleb lahendada enne ehitustööde algust: valesti kavandatud maakontuur võib tähendada hiljem piiratud õueala, suuremaid kulusid või süsteemi, mis ei anna oodatud soojustegurit.
Maaküte on pikaajaline lahendus. Kui hoone energiavajadus, pinnas, torustike asukoht ja tulevased plaanid on läbimõeldud, töötab süsteem vaikselt ning kulud on prognoositavad. Kui otsused tehakse oletuste põhjal, võib ka hea seade anda tagasihoidliku tulemuse.
Alusta hoone soojusvajadusest, mitte krundi suurusest
Esimene arvutus puudutab hoonet. Maakütte süsteem peab katma ruumide küttevajaduse ja üldjuhul ka tarbevee valmistamise. Uue maja puhul saadakse vajalik lähteinfo projektist ja energiatõhususe arvutusest. Renoveeritavas hoones tuleb hinnata tegelikku energiatarbimist, olemasolevat küttesüsteemi, soojustust, akende seisukorda ning ventilatsiooni.
Sama suurusega majad ei vaja tingimata sama võimsusega lahendust. Hästi soojustatud ja põrandaküttega hoone töötab madalamal temperatuuril ning sobib soojuspumbale väga hästi. Vanem radiaatoritega maja võib vajada kõrgemat küttevee temperatuuri. Siis tuleb üle vaadata nii radiaatorite mõõtmed kui ka maja soojapidavus, sest ainult suurema pumba paigaldamine ei lahenda süsteemi tõhususe küsimust.
Õigesti tehtud soojuskoormuse arvutus aitab määrata soojuspumba võimsuse ja maakontuuri mahu. Liiga väike kontuur jahutab pinnast liigselt ning süsteemi kasutegur langeb. Liiga suur lahendus võib olla põhjendamatult kallis. Kindel tulemus sünnib arvutuse, mitte ligikaudse ruutmeetrite arvu pealt.
Krundi ruum ja pinnas määravad maakütte tüübi
Maaküte krundile kavandades on peamiselt kaks levinud võimalust: horisontaalne maakontuur ja vertikaalne energiakaev ehk maasond. Mõlemad kasutavad maapinda salvestunud soojust, kuid nende paigaldusviis, ruumivajadus ja tööde iseloom on erinevad.
Horisontaalne maakontuur vajab vaba õueala
Horisontaalne kontuur paigaldatakse tavaliselt külmumispiirist sügavamale laiale maa-alale. See sobib hästi krundile, kus on piisavalt vaba pinda ja kus lähiaastatel ei kavandata suuri haljastus-, ehitus- ega teetöid. Kontuuri kohale ei ole mõistlik rajada hoonet, tihedat kivisillutist ega sügavate juurtega kõrghaljastust, sest need võivad mõjutada pinnase taastumist ja hilisemat ligipääsu torustikule.
Selle lahenduse eelis on üldjuhul lihtsam paigaldus ilma puurimiseta. Samas tähendab see ulatuslikumaid kaevetöid ning õueala taastamist. Kui krunt on väike, tihedalt planeeritud või juba valmis haljastusega, ei pruugi horisontaalne kontuur olla praktiline valik.
Pinnase koostis mõjutab kontuuri pikkust ja soojuse kättesaadavust. Niiskem savi- või moreenpinnas juhib soojust enamasti paremini kui kuiv liivane pinnas. Seda ei saa hinnata ainult naabri kogemuse järgi. Sama piirkonna kruntidel võivad pinnasekihid, põhjavee tase ja täitepinnase osakaal märgatavalt erineda.
Energiakaev säästab õueala, kuid vajab eeltööd
Vertikaalne maasond sobib sageli krundile, kus vaba maa-ala on piiratud või kus õueala soovitakse võimalikult puutumatuna hoida. Puurauk võtab maapinnal vähe ruumi, kuid töö eeldab puurmasinale ligipääsu ja pinnaseolude väljaselgitamist. Samuti tuleb arvestada asukohta olemasolevate hoonete, trasside, kaevude ja kinnistu piiride suhtes.
Energiakaevu puhul tuleb lahendada ka vajalikud kooskõlastused ja nõuded. Tingimused sõltuvad asukohast ning kohaliku omavalitsuse ja keskkonnanõuete praktikast. Seda ei tasu jätta ehituse viimasesse etappi. Puurimise ajakava, dokumentatsioon ja tehniline projekt peavad liikuma koos.
Vertikaalne lahendus on sageli suurema alginvesteeringuga, kuid selle eelis on kompaktne paigaldus. Õige valik sõltub krundi planeeringust, geoloogiast, hoone koormusest ja sellest, millist õueala soovitakse tulevikus kasutada.
Vaata krunti tervikuna, mitte ainult tänast olukorda
Maakütte kontuuri asukoht tuleb märkida krundi üldplaanile koos vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja sidetrassidega. Kui torustike paiknemine jääb dokumenteerimata, muutuvad hilisemad kaeve- või haljastustööd riskantseks. Digitaalne teostusdokumentatsioon aitab hiljem täpselt teada, kus süsteem paikneb.
Enne lõpliku paigutuse kinnitamist tasub läbi mõelda maja laiendus, terrass, garaaž, varjualune, bassein, istutusalad ja sõiduteed. Maakontuur ei ole detail, mida saab hiljem lihtsalt ümber tõsta. Ehituse alguses tehtud hea planeering jätab omanikule valikuvabaduse ka kümne aasta pärast.
Oluline on ka töömasinate ligipääs. Horisontaalse kontuuri puhul on vaja ruumi kaevetöödeks ja pinnase ladustamiseks. Energiakaevu korral tuleb tagada puurmasina ohutu ligipääs, piisav tööala ning arvestada võimalike kõrguspiirangutega. Tihedas linnakeskkonnas Tallinnas või väljakujunenud elamupiirkonnas võib just logistika määrata, milline lahendus on teostatav.
Küttesüsteem hoones peab maaküttega sobima
Maaküte töötab kõige tõhusamalt madalatemperatuurilise soojusjaotusega. Põrandaküte on selleks tavaliselt väga hea valik, sest suur küttepind võimaldab hoida küttevee temperatuuri madalana. See vähendab soojuspumba elektrikulu ja annab ühtlase sisekliima.
Radiaatoritega hoones ei ole maaküte välistatud. Küll aga tuleb hinnata, kas olemasolevad radiaatorid suudavad ruumid soojaks kütta madalama veetemperatuuriga. Vajadusel saab osa radiaatoreid välja vahetada, lisada küttepinda või kombineerida lahendust põrandaküttega. Õige otsus sõltub hoonest, mitte ainult soovist kasutada soojuspumpa.
Süsteemi tervikusse kuuluvad ka tarbevesilahendus, paisupaak, ringluspumbad, automaatika ja vajadusel jahutuse võimalus. Maakütteprojekti kvaliteeti ei näita ainult seadme mark. Määrav on, kas kõik komponendid on õigesti dimensioneeritud, hüdrauliliselt tasakaalustatud ja hoolduseks ligipääsetavad.
Võrdle elukaare kulu, mitte ainult paigalduse hinda
Maakütte algne maksumus koosneb projekteerimisest, soojuspumbast, kontuurist või puurimisest, sisetöödest, elektritöödest, automaatikast ning õueala taastamisest. Pakkumisi võrreldes peab olema selge, millised tööd ja seadmed hinnas sisalduvad. Vastasel juhul võib esialgu odavam pakkumine osutuda töö käigus kallimaks.
Küsi, milline on arvutuslik energiavajadus, kuidas on määratud kontuuri või energiakaevu maht ning millisel küttevee temperatuuril süsteemi hinnatakse. Samuti tuleb selgitada, kes vastutab kooskõlastuste, kaevetööde, elektriühenduse ja süsteemi seadistamise eest. Üks vastutav partner vähendab olukordi, kus eri töövõtjad suunavad probleemi üksteise poole.
Hooldatavus on sama praktiline küsimus kui paigaldushind. Tehnoruumis peab jääma ruumi seadmete teenindamiseks ning torustike ja sõlmede funktsioon peab olema arusaadav. Korrektselt märgistatud ja dokumenteeritud süsteem hoiab hilisema hoolduse kiiremana ning aitab vältida tarbetuid seisakuid.
Professionaalne projekt väldib kõige kallimaid parandusi
Maaküte on süsteem, kus projekteerimine ja paigaldus peavad olema ühes loogikas. Esmalt kogutakse hoone ja krundi andmed, seejärel valitakse soojusallikas, dimensioneeritakse kontuur ning koostatakse teostusplaan. Paigalduse järel tuleb süsteem täita, survestada, seadistada ja kasutajale üle anda koos vajalikku dokumentatsiooniga.
Wö-Han lähtub sellistes töödes põhimõttest, et tehnosüsteem peab olema mitte ainult energiatõhus, vaid ka selgelt juhitud, nõuetele vastav ja hiljem hooldatav. Tasuta konsultatsioon aitab enne siduvate otsuste tegemist hinnata, milline lahendus sobib konkreetsele hoonele ja krundile.
Maakütte valik ei pea olema keeruline, kui otsus tehakse õigel ajal ja õige info põhjal. Hästi projekteeritud süsteem jätab pärast paigaldust vähe põhjust endast rääkida – majas on stabiilne soojus, õueala toimib ning omanik teab täpselt, milline tehniline lahendus tema kinnistut teenib.
Pingback: Maaküttesüsteemide lahenduste ülevaade - WÖ-HAN TEHNOSÜSTEEMID